Vesiniku isotoobid

Vesiniku isotoopideks nimetatakse tema teisendeid, mille aatomid koosnevad ühest prootonist ja ühest elektronist, kuid aatomituumad sisaldavad erineva arvu neutroneid.

Vesinikul on kolm looduslikku isotoopi: ¹H, ²H ja ³H. Vesinik on ainus element, mille isotoopidel on erinevad nimetused.

• Prootium (¹H ehk tavaline vesinik H massiarvuga 1) on looduses kõige enam levinud isotoop (99,98%), mille tuumas ei ole ühtki neutroni
• Deuteerium (²H ehk D massiarvuga 2) on teine stabiilne isotoop , mille aatomituumas on 1 prooton ja 1 neutron. Deuteerium moodustab 0,0026–0,0184% looduslikust vesinikust. Oluliselt deuteeriumiga rikastatud vett nimetatakse raskeks veeks.
• Triitium (³H ehk T massiarvuga 3) on radioaktiivne isotoop (poolestusaeg 12,32 aastat), mille aatomituum sisaldab 2 neutronit.
• Teised vesiniku isotoobid (⁴H, ⁵H, ⁶H, ⁷H) on saadud sünteetiliselt.